Posts Tagged ‘Energia’

Päikesepaneelide (PV) toodangu aasta kokkuvõte ja lihttasuvusaeg

Päikesepaneelide (PV) toodangu aasta kokkuvõte ja lihttasuvusaeg

Lihttasuvusajaks tänaste tarbimiste, toodangu ja elektrihindadega kujunes ca 14,1 aastat.
PV elekter

Elektrienergia PV paneelidest võrku müüdud

Arvestan nii PV paneelide tarbimist oma majapidamises kui ka müüki EE-le ning samuti taastuvenergia toetust:
Elektri toodang ja tarbimine ning müük

Tabel aasta energiatarbimise ja tootmise kokkuvõttega

PV graafik

PV kogutoodang, müük ja ost

Elekter

Elektrienergia ost

Nullenergia hoone-mis see on

NULLENERGIA HOONE – MIKS JA KUIDAS

Mida toob meile lähitulevik. Uute majade ehitamine nullenergia majana saab Euroopa direktiiviga peagi kohustuslikuks. Nullenergia-maja ja liginullenergia maja. Kuidas on defineeritud nullenergia. Näiteks: US National Renewable Energy Laboratory ütleb nii:  “Zero net energy buildings reduce energy load to the minimum practical level, then capture on-site the required amount of renewable energy to satisfy remaining needs.” EU direktiividel põhinev nullenergia ja liginullenergia definitsioon Eestis on välja töötamisel KENA (Kliima ja energiaagentuur) poolt. Tõenäolised väärtused liginullenergia hoonele saavad olema 60…80 kWh/m2 aastas kogu tarbitav energia (st nii kütteks kui ka olmeelekter); arvestades aasta lõikes tarbitavat kogust ja tuulest/päikesest vms taastuvenergia põhiselt toodetud energiakoguse vahet. Seega näiteks puitpelletitega (taastuvenergia) küttes tuleb PV päikesepatareide ja tuulegeneraatoritega katta suveperioodil kogu aastane olmeelektrivajadus; müües vastava koguse elektrivõrku tagasi.

Sobilik ventilatsiooniseade (ERV) nulleenergiahoonesse:

Eeskujulik kõrge soojustagastusega ja intelligentse õhuniiskuse seadistamisega ventilatsiooniagregaat

Nullenergia maja tähendab hoonet, mis ei tarvita rohkem energiat, kui ise toota suudab. Seda siis arvestades aasta peale kokku – talvel ostab/kulutab energiat, suvel müüb/toodab energiat (näiteks PV päikesekollektoritega, tuulegeneraatoritega vms)

Standardhoone on projekteeritud nii, et see vastab ehitus- ja energiadirektiivide miinimumnõuetele. Energiavajadus ruutmeetri kohta on aastas 130-140 kWh.

Madalenergiahoone kulutab poole vähem energiat kui standardhoone. Isoleeriv väliskarp, tihedad aknad ja uksed ning otstarbekas ventilatsioon muudavad soojatarbimise poole väiksemaks. Energiavajadus on aastas 50-60 kWh/m².

Passiivmaja kulutab vaid veerandi standardhoones kasutatavast energiast. Eraldi soojusallikaid ei ole isegi vajas, sest maja kütab inimeste, kodumasinate ja valgustuse toodetav soojus. Passiivmaja eelduseks on kõrge kvaliteediga ventilatsiooniseade, mis kasutab ära suurema osa jääkõhu soojusest ja kütab sellega sissetulevat õhku. Ostetava energia vajadus vaheldub vastavalt asukohale. Kesk-Euroopas on energiakulu 15 kWh/m², Põhja-Euroopas kõige rohkem 30 kWh/m². Passiivmajad muutuvad lähitulevikus oodatavasti standardiks.

Pluss-energiahooned on siiani veel haruldased. Idee on arendada passiivmaja kontseptsioon viimase piirini, et maja hakkaks tootma rohkem energiat kui see kasutab. Kui hoonetele paigaldada aktiivsüsteemid, näiteks päikesepaneelid, on võimalik seda eesmärki saavutada.

Liginullenergiahoone – tulevik

8 juulil 2010 jõustus uus hoonete energiatõhususe direktiiv

8. juulil jõustus Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt 19. mail vastu võetud  direktiiv 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta, millega edendatakse EL piires hoonete energiatõhusust, võttes arvesse väliskliimat  ja kohalikke tingimusi ning ruumide sisekliima nõudeid ja kulutasuvust.

Direktiiviga nähakse ette hoonete  energiatõhususe arvutamise metoodika üldraamistik, samuti miinimumnõuete rakendamine nii uute kui ka rekonstrueeritavate hoonete energiatõhususe suhtes ning hoone tehnosüsteemide energiatõhususe suhtes uute tehnosüsteemide rajamisel. Direktiiv seab nõuded  riiklikele kavadele liginullenergiahoonete arvu suurendamiseks.

Alates 31. detsembrist 2018.a. peavad uusehitised, mida kasutavad ja omavad riigiasutused, olema liginullenergiahooned; 31. detsembriks 2020.a. laieneb see nõue kõigile uutele hoonetele. 1. veebruarist 2012 tunnistatakse Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2002/91/E ehitiste energiatõhususe kohta kehtetuks.

Vt direktiivi teksti Euroopa Liidu Teatajas

Allikas: Keskkonnaõiguse uudiskiri

Korterelamu energiaauditi tegevused

Tegevused korterelamu k(26-36orterit) auditeerimiseltöötunde450kr/h
* tarbimisandmete kogumine ja analüüs1450
* korterite keskmise sisetemperatuuri andmete kogumine – pistelised mõõtmised auditeerimise päeval1450
* küsitlus korterite keskmisest sisetemperatuurist kütteperioodil1450
* sisekliima parameetrite monitooring dataloggeriga; mõõtmised kestvusega ca 1 nädal; analüüs1450
* konstruktsioonide ja piirdeelementide ülevaatus ja kokkuvõtte vormistamine1450
* kütte ja ventilatsioonisüsteemide ülevaatus ja kokkuvõtte vormistamine1450
* vee- ja kanalisatsioonisüsteemide ülevaatus ja kokkuvõtte vormistamine1450
* elektri- ja automaatikasüsteemide ülevaatus ja kokkuvõtte vormistamine1450
*piirdeelementide ja tehnosüsteemide tehniliste näitajate arvutused2900
*soojuskadude arvutused piirdeelementide (aknad, seinad, põrandad jne.) ja süsteemide
(ventilatsioon, tarbevesi) kaupa.41800
*hoone energiabilansi koostamine1450
*säästumeetmete väljatöötamine2900
*säästumeetmete maksumuse ja lihttasuvusaja arvestus1450
* auditi vormistamine2900
*energiamärgise väljastamine2900
kokku229900kr+20%km

blog.tr – WKSSFUYO

Ökodisain ja energiakulukus

KLIIMAMUUTUS JA ENERGEETIKA

Euroopa Nõukogu võttis vastu uue ökodisaini direktiivi

Euroopa Nõukogu kiitis heaks uue direktiivi toodete ökodisaini kohta, mis hakkab täiendama varasemat ökodisaini käsitlevat EL direktiivi 2005/32. Viimatinimetatu reguleerib vaid energiattarbivaid tooteid, nagu pesumasin või juukseföön, samas kui uus direktiiv laiendab ökodisaini nõuete kohaldamise kohustust märkimisväärselt, hõlmates paljusid eri tüüpi tooteid ja esemeid nagu aknad, soojustusmaterjalid või veekraanid. Ökodisaini nõuete laiendamine peaks suurendama üldist energiatõhusust, vähendades selle kaudu kasvuhoonegaaside emissiooni, loodusressursside kulutamist, aga ka lõpptarbijate energiakulusid.

Vt Euroopa Nõukogu pressiteadet uue direktiivi kohta (ingl k)

Vt uue direktiivi eelnõu teksti (ingl k)

Vt ka varasema ökodisaini direktiivi teksti (konsolideeritud versioon)

Allikas : www.k6k.ee